Paljud on kuulnud ülemäärase päikesevalguse kahjulikust mõjust nahale. Aga teadmine, et liigne valgus võib kahjustada ka silmi, ei ole nii levinud.
Looduslikult toodab päike UV-spektri kõrval asuvat nähtavat osa, sinist valgust, aasta ringi, ka pilviste ilmadega, ja see ümbritseb meid kogu aeg. Kunstlikult kasutatakse seda fluorestseeruvates lampides, arvuti- ja nutiseadmete ekraanides ja mujal. Sinise valguse kasuliku osa moodustab türkiissinine spektriosa, millel on madalam energia. Nagu kogu nähtav valgus, aitab see tajuda värve ja kujusid. See loomulik osa kehale eluliselt vajalikust valgusest, mis muuhulgas annab energiat, aitab reguleerida igapäevast unetsüklit, käivitab pupillirefleksi ja on silma looduslik kaitsevahend, tagades selle, et silma jõuab täpselt õige hulk valgust. 

UV-kiirguse lähedal asub valgusspektri kahjulik lillakassinine osa. See tungib sügavale silma ja võib kahjustada silma võrkkesta. Meid ümbritsevas keskkonnas leidub üha enam sinise valguse allikaid – arvutid, nutitelefonid, tahvelarvutid, valgustid jm. Koostoime muude teguritega ja sinise valguse pikaajaline toime võib kaasa tuua tõsiseid nägemisprobleeme, sealhulgas maakula ealise degeneratsiooni (AMD). 

AMD ehk maakula ealine degeneratsioon on reetina degeneratiivne seisund. Maakula on väike osa reetinast ja selle aluskoest (10%). Terava nägemise ja värvitaju tagamiseks peab see töötama täiuslikult ning kahjustuse korral see seda ei suuda. AMD puhul on inimesel ainult perifeerne nägemine, mis muudab raskeks nägude äratundmise, teleri vaatamise või lugemise. Lisaks lillakassinisele valgusele on AMD-d põhjustavad riskitegurid ka suitsetamine ja toitumisharjumused. Praegu on AMD hinnanguliselt umbes 100 miljonil inimesel. Läänemaailmas on AMD üks levinumaid nägemishäirete põhjustajaid.

Katarakt e. hallkae tekib põhiliselt intensiivse UV-kiirguse foonis, mis hägustab silmaläätse ja mis omakorda halvendab nägemist. Praegu on maailmas katarakti hinnanguliselt 250 miljonil inimesel ja umbes 20 miljonit inimest aastas teeb läbi kataraktioperatsiooni.

Laste silmad ei ole veel lõplikult välja arenenud, mistõttu nad on UV- ja lillakas-sinise valguse kahjuliku mõju eest vähem kaitstud. Nende silmalääts on läbipaistvam, mis tähendab, et UV filtreerimine pole nii tõhus. Laste pupillid on suuremad ja lasevad läbi suurema hulga UV- ja lillakassinist valgust. Erinevaid uurimused on näidanud, et lapsed veedavad õues rohkem aega ja UV hulk, mille nad aasta jooksul keskmiselt saavad, on täiskasvanutest keskmiselt kolm korda suurem. Suur mõju tänapäeva lastele, muuhulgas nende silmadele, on arvutitel ja nutiseadmetel. 46% 5–8 aastastest lastest kasutab arvutit vähemalt kord nädalas ja lapsed veedavad keskmiselt 3 tundi päevas teleri, arvuti- või nutiseadme ekraani ees.

Hinnanguliselt 73% inimestest ei tea midagi sinise valguse mõjust silmadele. Õigete prilliläätsede kasutamine aitab silmi paljude kahjulike mõjude eest kaitsta. Ligi 86% inimestest, kellele sinisest valgusest räägitakse, on huvitatud selle vastu kaitsvatest prillidest.

Nähtava valgusspektri sinine osa, lainepikkusega 380–500 nm, mida kiirgab päike, aga ka kunstlikud valgusallikad, nagu LED-id, arvutid ja nutiseadmed, on inimese tervisele vajalikud, reguleerides sisemist bioloogilist kella. Ometi võib selle valguse ühel kindlal osal olla kahjulik toime silmadele. Selleks, et tuvastada inimese võrkkestale kahjulikku spektriosa, töötas uurimisrühm välja täiesti uue protokolli: reetinarakke mõjutati laborikatsete (in vitro testid) käigus valgusspektri kitsaste osadega, et määrata kindlaks kahjuliku kiirguse lainepikkus. Teadusliku testi tulemusena leiti, et lainepikkused vahemikus 415 kuni 455 nm (spektririba 435 nm +/-20nm) on reetinarakkudele kõige kahjulikumad.

Uurimused on näidanud sinise valguse negatiivset mõju ka uneajale. Sinise valguse foonis oleva inimese unetsükli algus on pärsitud, kuna bioloogiline kell ei fikseeri sinise valguse mõjus uneaja algust. See põhjustab pikema ärkveloleku, aga ka organismi kurnatuse/väsimuse.

Võitluses tagasipöördumatute silmahaigustega on sihtgrupiks kogu inimkond, kuid enim siiski umbes 1,3 miljardit last ja 1,9 miljardit üle 45-aastast inimest maailmas, keda kahjulik sinakasvioletne valgusspektri osa enim mõjutab. Lapseeas on silm alles väga läbipaistev ja laseb kogu nähtava valguse ja osa UV-st reetinani, 45. eluaasta järel hakkab aga looduslik kaitsesüsteem nõrgenema.

Kaks aastat väldanud uurimuse käigus töötati välja selektiivne kaitsekiht läätsedele, mis vähendab AMD ja kataraktide riski ning suudab kaitsta silmi lainepikkuste vastu, mis on võrkkestarakkude degeneratsiooni suurimaks põhjustajaks, lastes siiski läbi kasuliku sinise valguse. Niisiis toimub selektiivne valguse filtreerimine. Välja filtreeritakse kahjulikud lillakassinised kiired ja tagatud on nägemise kontrastsus. Niimoodi säilib eeskujulik nägemistaju ja ka silma tervis aastateks.

Allikas: http://www.optiline.ee/crizal-prevencia/